Täna pole minu päev

Ühel ilusal kevadpäeval tegi Margit avalduse: “ Täna pole minu päev”. Tööstressis eestlase kõrvadele oli see kindel info, et ju siis asjad ei lähe täna nii, nagu ta sooviks. Mis siis teha, kui sulle tundub, et täna pole sinu päev?
Võiksime abi otsida erinevatest eneseabi raamatutest, kus on mitmes võimalikus variandis lehekülgede kaupa erinevaid õpetusi, kuidas stressist või rutiinist vabaneda. Loed ilusti raamatu läbi ja kõik tundub nii loogiline ja lihtne, et ainuke stress, mis jääma peaks on see, et kuidas ma siis ise selle peale ei tulnud.
Pannes raamatu käest, on aga meeleolu muutused väga visad tulema. Miks? Olen ise kogenud, et kõige raskem asi elus on enda juhtimine. Targad mehed on end isegi kindlustanud selle vastu lausega, et käituge minu sõnade, mitte minu tegude järgi.
Jääb endiselt küsimus, mida siis ikkagi teha, kui stress või rutiin vaevab?
Lugesin nädalavahetusel raamatut, kus juhtimises toimuvaid protsesse võrreldi loodusteadustega. Sealt sain ma sellise mõtte, et võib olla on meie raskete mõtete põhjuseks ühekülgsus. Me näeme asju, mida me tahame näha. Kuna asjad muutuvad meie jaoks alles siis nähtavaks, kui me hakkame neid vaatlema, siis selliselt me erinevaid asju oma ellu kutsumegi. Enne seda ei oleks neid meie jaoks nagu olemaski. Minu arust on nii ka stressi ja rutiiniga. Järelikult, kui tahame neist vabaks saada, siis jätame nendega tegelemise ja asendame selle tegevuse nende meeldivate asjade vaatlemisega, mis meile rõõmu valmistavad. Asjade vaatlemise juures on reegel, et kui keskendume ühele või vähestele, siis me märkame/õpime tegelikult vähe, võrreldes nende asjade ja võimalustega, mis meil samal ajal vaatlemata jääb. Nähes seega tööpäeval ennast sasipuntras ja tüdinuna, me jätame märkamata, kui palju meie ümber on head ja rõõmu. Seda, mis tegelikult on meile omane. Millest meie rõõm koosneb? Meil kõigil on omad lemmikasjad ja tegevused, mis igal päeval meile rõõmu võiksid pakkuda. On see siis kaastöötaja kallal nokkimine, šokolaadi söömine, keelega ninaotsa puudutamine või niisama lemmikloo ümisemine.
Kui teil peaks kunagi pähe tulema mõte, et täna pole minu päev, siis istuge lihtsalt korraks maha ning vaadelge ja mõelge asjade üle, mida te hetkel ei märka, kuid mis on sama lähedal teile kui stress ja rutiin. Kui need ülesse leiate, siis hakake neid vaatlema ja te võite kindlad olla, et vaatlemise reegel hakkab kehtima – tänane päev muutub teie päevaks.