Äripäev saeb oksa millel ise istub

Tuntud koolitajate treenigutel õpetatakse, et eesmärgid täituvad vaid juhul, kui sa lisaks eesmärgi seadmisele ka tegutsed. Samas vist ei öelda kõigile seal piisavalt selgelt, et suvaline tegutsemine ei vii veel eesmärgi poole. Eriti siis, kui su tegevus piirdub oksa saagimisega, millel sa ise istud. Aivar Hundimägi oma tänases blogis hõõrub taas nürida saega (õnneks!) oksa, millel ta ise istub. Miks õnneks? No ei ole ikka naljakas, kui mees kukub asja eest teist taga, selmet koos ülespoole ronida. Kuna tegemist on Äripäeva võtmeisikuga, siis on selline tegevus järelikult omane kogu ettevõttele. Loobime aga Eesti ettevõtetele kaikaid kodaratesse ja ajame majanduse ning eurorongi rööbastelt maha. Siis on koos hea parastada - Ansip tegi, Ansip tegi. Aivarile ja Äripäevale üks hea nõu, mis tuleb teleseriaalist Õnne 13 - laske lõdvaks. Ei ole vaja pidevalt punnida ja otsida tonti või luukeret Eesti ettevõtete tegevustes. Oksasaagijatel on ka üks ühine tunnus - kui neile peegeldada, millega nad tegelikult tegelevad, siis nad kindlasti solvuvad sellepeale ning hakkavad hauduma kättemaksu. Mare Pork on öelnud, et me võime pahurad olla järjest 5 minutit, kui see kestab rohkem, hakkab see mõjuma meie tervisele. Äripäeva puhul on solvumine tavaliselt kuude või aastate pikkune, kui neile peeglit näidata. Seepärast saame järeldada, et tervislikud muutused on arvatavasti juba mõnes osas selle ettevõtte kultuuris pöördumatud.
Lõpetuseks aga seda, et kui suurmees S.Freud oleks veel elus, siis ta oma inimese struktuuri kirjeldusse tooks lisaks Idi'le, Ego'le ja Superego'le Äripäeva ajakirjaniku Ä-Ego. Ja katsugu keegi seda puudutada!

Poliitiline plakat ei ole reklaam.

Teeme siis nüüd asja lõpuks selgeks. Kõik kes nimetavad hetkel ja ka tulevikus poliitilisi üllitisi reklaamiks eksivad, sest reklaam ja reklaamimine on Eesti riigis reguleeritud reklaamiseadusega. Poliitiline üllitis aga selle seaduse alla ei kuulu. Lisaks ei tegele poliitilise üllitise puhul seal oleva ebaeetilise poole ja eksitava infoga ka tarbijakaitse, kes aga mõistab õiglust reklaamide puhul. Siit saab teha ainult ühe järelduse - poliitilised üllitised ei ole Eesti Vabariigis reklaamid. Loodan, et nüüd ka keeleinspektsioon ja muud asutused, kes keele kasutust kontrollivad ja suunavad, aitavad siin korra majja lüüa. Ainuüksi juba sõna poliitreklaam on inimest eksitav ning selle kasutamine tuleks riiklikul tasandil keelata. Lisaks saame nentida, et ka kõik reklaamiagentuurid, kes tegelevad poliitiliste üllitistega, ei tegele oma põhitegevusega vaid arendavad kõrvaltegevust. Võib olla sellepärast need üllitised nii jubedad välja näevadki, sest kompentents ju puudub. Nemad ikka reklaami alal tugevad. Kunagi ehk saab mõnest asja, kuid ikka siis, kui sellele ka siiralt pühendutakse (saadakse kogemus täiendkoolitus koos sportlaste ja lauljatega Keskerakonna ridades) ning sellest saab agentuuri põhitegevus. Jäägu siis alates tänasest nii, et kui me räägime poliitilistest üllitistest, siis edaspidi kasutame nende kohta sõna poliitplakat. Õnneks plakati seadust Eestis ei ole ja nii ei pea ükski poliitik või partei kunagi muretsema, mis ta sinna plakatile kirjutab või paneb. Kõik on seadustega kooskõlas ja ilus, vähemalt läbi ühe silmapaari.

Kuidas meid ikka pügatakse - aitäh AS Elveso!

Igasugused maksumuudatused toimusid 1.juulil. Ega tavakodanik suuda siiani kõigest aru saada, mille eest tuleb nüüd rohkem maksta. Nutikad ettevõtted oskavad aga veelgi rohkem pügada kui riik. Näiteks AS Elveso, kes rohkem küll tuntud sellega, et kaotas Kalevi kommivabrikule vaidluse, et viimase vee reostus oli suurem lubadust, on kehtestanud uue maksu, mida tuleb kõigil veetarbijatel maksta. Tegemist on siis abonomenttasuga, mis nüüd lisatakse vee arvele. Tekib tahtmatult küsimus, mis asi see on ja miks see nüüd siis vajalik on? Või mis siis muutub kliendi jaoks paremaks? Vastus lihtne, ei midagi muutu, ainult maksa rohkem Võib olla on vaja kinni maksta selle eest Kalevi kommivabriku rahalist nõuet ja kohtukulusid. Mine tea. Kõik on muidugi uue maksuga korrektne, sest selle maksu kehtestamiseks on luba saadud. See aga pole muud kui hea lobby õiges kohas. Kuid küsimus on ja jääb, miks nii lihtsalt antakse luba monopoolses seisus olevale ettevõttele hinda tõsta? Kliendina ei saa ma ju valida endale ettevõtet, kes vee mu majja toob. Valida on ainult Elveso või mitte midagi. Ametlikus põhjenduses on kirjas, et on vaja ehitada uusi trasse, mis vajab raha. Aga mille eest siis majaomanikud siiani liitumistasu maksid ning kas vee hinna sees siiani ei sisaldanudki trassikulu jne. Kindlasti sisaldas. Oleks rumal arvata, et Elveso oma investeeringuid siiani kattis kolmandatest rahaallikatest või teotustest nagu parteid. Arvata võib, et Elveso ehk ise on hea toetaja kellelegi, kes nii kergekäeliselt annab luba tõsta kodaniku jaoks vee eest makstavat hinda. Nii et pügatakse meid kuis jaksatakse ja mitmel rindel. Erinevalt aga riigijuhtidest, ei saa me meid teenindavaid ettevõtteid kord nelja aasta tagant ka valida, kasvõi kaudselt. Vesi on nõõd lihtsalt kallim, sest kes nüüd Elveso poolt saadetud arvel abonomenttasu rida näevad, siis peavad lisaks maksma 58 krooni ehk u 30% (sõltub kasutatud vee kogusest). Aitäh Elveso!

Päevalause

Kui Rahvaliit eesotsas Karel Rüütliga valitsusse jõudis, olid eelarve säästud juba jagatud.