Laulev streik

Soomes streigitakse, Prantsusmaal streigitakse, Saksamaal streigitakse. Nimekiri pole lõplik ja suletud. Valgevenes ei streigita. Saaks, aga on ohtlik elule ja tervisele. Meil streigitakse vahel ka. Vähemalt üritatakse. Välja tuleb aga nagu alati. Tegelikult ei tulegi välja. Need inimesed, keda õnnestub plakatite alla kokku saada, ei suuda kahjuks mõjutada oluliselt protsesse, mis on juba ära otsustatud. Kuskil mujal ja kitsamas ringis. See on meie poliitiline kultuur või siis kultuuri puudumine. Kui minna tagasi loetletud streikide juurde, siis nende inimeste meelepaha on suunatud samade asjade vastu, millega meie siin rahulikult oleme nõustunud. Hakkab juba imelik, et äkki on meil midagi viga, et nii paindlikud ja leebed oleme. Enesetunde tõstmiseks võiksid eestlased vähemalt kordki ühe korraliku streigi teha. Et sellega palju vaeva ei peaks nägema ja ka kodurahu säiliks, siis lahendus on reklaamidest tuntud pakkumises 2 in 1. Järgmine laulupidu võiks seega kanda pealkirja – Laulev streik.

Lühinäidend „Tõstame“

Tegelased: Kansip, Klaar, Kliive
(Kansip ja Klaar istuvad laua taga. Siseneb reipalt Kliive)
KLIIVE: Tere sellid - durasellid!
KANSIP, KLAAR: (pobisedes) Tere, tere elektrijänku!
KLIIVE: Miks nii mornid? Parem tõstame …
KLAAR: (pudistades) … Jälle! Kell pole kümmegi veel.
KLIIVE: Ega ma siis sellest. Ma arvan, et on vaja tõsta …
KANSIP: Kas me nii ikka saame viie rikkama sekka …
KLAAR: … Ja mida meist siis neeeeed seal arvavad? (peaga suunavat liigutust tehes)
KANSIP: Pealegi sa ise võtsid ju tõstmise taotluse tagasi, mis nüüd siis jälle?
KLIIVE: (kannatamatult) Ega ma siis sellest. Tõstame …
KLAAR: (sekkub jõuliselt) Ei tõsta! Valimised tulevad.
(Kliive lööb käega ja lahkub)
Lõpp.