Marko Pomerants ja teised

Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Mulle meenub üks suvi, kus kamp Eesti poisse oli Leedus metsas, et teenida ausalt välja oma Nõukogude Liidu ohvitseri leitnandi pagunid. Üks nende hulgast oli ka Marko Pomerants. Selline väga lahe kutt ja seltskonna hing. Ma ei mäleta täpselt seda, kas ta siis ka üritas luuletada, kuid ehk viinavõtmise ajal mõned temagi laused riimi läksid.
Miks ma seda lugu siin kirjutan? Olen ennegi tähele pannud asjaolu, et inimesed kes võimu juurde pääsevad kaotavad kolm asja:
1. Oma põhimõtted.
2. Sotsiaalse tundlikkuse.
3. Emotsionaalse intelligentsuse.
Ju siis neid kolme asja lihtsalt ei lähe vaja, kui ollakse riigi tüüri juures. Pigem arvan ma aga seda, et need kolm asja segavad inimesel hakkama saada selle rumaluse ja rutiiniga, mis valitseb sealses igapäeva töös.
Veelgi rohkem kinnitust sai mu veendumus sellest siis, kui olin kutsutud õiguskomisjoni istungile. Vaatasin seda kõike kõrvalt ja mul oli neist inimestest siiralt kahju. Nad pidid istuma 1,5 tundi vaikselt (sõna anti, kuid seda õigust eriti ei kasutatud v.a üks), nina all kõigil 10cm paksune seaduse eelnõu mapp (mida enamus kordagi lahti ei teinud) ning kuulama Rein Langi ja vist äsja ülikooli pingist tulnud noorte inimeste kirjeldust "majast", millel polnud ei vundamenti, ega ka selget projekti. Mõtlesin seal istudes sellele, et kui õnnelikud nad võivad olla, kui sealt lõpuks pääsevad.
Mis iseloomustab veel meie riigiinimesi? Neil enamusel olid väga väsinud ja kurnatud silmad ja lössis kehahoiak. Elle Kull oli selles osas teistega võrreldes valesse kohta sattunud. Õnneks oli tal vahepeal pikk telefonikõne ning ta ei pidanud kogu aeg seal viibima.
Sulle aga Marko (olen ju sinuga sinasõprust joonud) heatahtlik soovitus. Enne kui arvamust avaldad, kuula mitte erakonna, vaid enda sisemise laheda kuti häält ning enne uuri, mille kohta arvamust tegelikult avaldad. Ma ei usu, et sa oled selle 656 SE läbi töötanud ning uurinud nende septsialistide arvamust, kes seda seadust ise ei kirjutanud, aga teavad asjast kindlasti rohkem kui ilus tüdruk õigusteaduse diplomiga. Pigem on seadusloome pealiskaudsus sinu ja valitsuse nõrkus, mida sa lahmides väljaannete suunas täna pritsid ja seekord ei ole need read ka kahjuks riimis.