Poliitiline plakat ei ole reklaam.

Teeme siis nüüd asja lõpuks selgeks. Kõik kes nimetavad hetkel ja ka tulevikus poliitilisi üllitisi reklaamiks eksivad, sest reklaam ja reklaamimine on Eesti riigis reguleeritud reklaamiseadusega. Poliitiline üllitis aga selle seaduse alla ei kuulu. Lisaks ei tegele poliitilise üllitise puhul seal oleva ebaeetilise poole ja eksitava infoga ka tarbijakaitse, kes aga mõistab õiglust reklaamide puhul. Siit saab teha ainult ühe järelduse - poliitilised üllitised ei ole Eesti Vabariigis reklaamid. Loodan, et nüüd ka keeleinspektsioon ja muud asutused, kes keele kasutust kontrollivad ja suunavad, aitavad siin korra majja lüüa. Ainuüksi juba sõna poliitreklaam on inimest eksitav ning selle kasutamine tuleks riiklikul tasandil keelata. Lisaks saame nentida, et ka kõik reklaamiagentuurid, kes tegelevad poliitiliste üllitistega, ei tegele oma põhitegevusega vaid arendavad kõrvaltegevust. Võib olla sellepärast need üllitised nii jubedad välja näevadki, sest kompentents ju puudub. Nemad ikka reklaami alal tugevad. Kunagi ehk saab mõnest asja, kuid ikka siis, kui sellele ka siiralt pühendutakse (saadakse kogemus täiendkoolitus koos sportlaste ja lauljatega Keskerakonna ridades) ning sellest saab agentuuri põhitegevus. Jäägu siis alates tänasest nii, et kui me räägime poliitilistest üllitistest, siis edaspidi kasutame nende kohta sõna poliitplakat. Õnneks plakati seadust Eestis ei ole ja nii ei pea ükski poliitik või partei kunagi muretsema, mis ta sinna plakatile kirjutab või paneb. Kõik on seadustega kooskõlas ja ilus, vähemalt läbi ühe silmapaari.